Istun täna ja mõtisklen viimaste kuudel toimunu üle. Elust on ülekäinud üks korralik puhastus. See aasta on olnud lihtsalt nii suur avardumise aasta, alates suvekuudest. Eesmärgid, mis aasta alguses sai seatud on paljuski täide läinud ja paar kuud on seda aastat ju veel tegelikult ees. Ootan põnevusega seda, mis need kuud toovad. Täna on lisaks 1.11 ehk uute alguste aeg. Tajun ka ise, et illusiooniväljade loor on juba väga õhuke ning tõde hakkab üha enam päevavalgele tulema. Ja täna tahan mõtiskleda ühe olulise teema üle, mida ma eile juba ka põgusalt oma postituses avasin. Selleks teemaks on karma ehk saatus.
Mõned kuud tagasi, kui minu teadvuses hakkasid tekkima tugevad nihked ja hakkasin hoomama suuremaid tasandeid väljaliselt, hakkasin järsku mõistma seda, kuidas siin maailmas paljud asjad tegelikult toimivad vs. need lood, mida meile räägitakse. Liikusin tagasi meie algse genesise loo juurde, kus väga palju moonutusi sees. aga selleks, et luua endale uutmoodi tulevikku on vaja teada, mis tegelikult minevikus juhtus. Aga üks oluliseim teema, mis kogu selle ajajooksul hakkas tugevalt esile tulema oli see, kuidas luuakse meie elu siin ilmas. Oleme ilmselt kõik kuulnud, et meil on olemas karma ehk saatus, ehk mida lõikad, seda külvad. Ehk siis sinu tegude, mõtete ja sõnade kogumik loob sinu reaalsuse. Aga küsimus jääb, et kuidas tekivad meie mõtted, sõnad ja teod? Psühholoogia valdkonnast on meil teada, et meie iga tasandi reaktsioonid on valdavalt loodud meie alateadvusesse salvestunud infost. Meie alateadvus on üks vägevalt imeline masin, ta on võimeline protsessima 40 miljonit biti infot ühes sekundis. Hetkel vist ükski arvuti sellele järgi ei jõua. Meie silmade taga on limbilise aju juurde kuuluv väike protsessor ehk amügdala. Seda võime teiste sõnadega nimetada ka hirmukeskuseks. Mina nimetan teda ka meie vangivalvuriks, sest kogu valu ja hirm, mis salvestunud alateadvusesse saab selle sama keskuse poolt siia ilma pidevalt toodud, sest ta pidevalt skaneerib kõiki olukordi elus, et vältida siis uuesti haiget saamist ja annab tugevaid hirmu reaktsioone nendel hetkedel, kui talle tundub, et valu toov situatsioon võiks jälle korduda. Mida rohkem valu inimene on kogenud, seda rohkem hirmu tal ka on ja seda rohkem on ta siin elus hirmust halvatud. Ta ei saa oma elu täiel rinnal kogeda, sest tal on pidevalt hirm: haiget saada, läbi kukkuda, häbistatud saada jne. Tema tulevik põhineb puhtalt tema minevikul ja see loob järjepidevalt tema reaalsust. Nõiaringist väljumine tundub pea võimatu.
Mis oleks siis, kui ma ütleksin täna sulle, et pole olemas mingit karmat, vaid programmid ehk valemälestused, mis sisestatakse meie alatedvusesse, mis siis hakkavad looma nii kollektiivselt, kui ka individuaalset reaalsust. Mõtle korraks sellele lausele: “ajalugu kordub”. Koolis õpime me ajalootunnis valdavalt sõdasid ja nüüd, kui me teame, et ajalugu kordub, siis on ju justkui selge, et oleme III MS lävel, sest 2 esimest on juba olnud ja ega siis se kolmaski tulemata jää eks? Kolm on ju kohtuseadus nagu öeldakse…..Muide tõepoolest, kolm on kohtuseadus aga mitte inimeste seadus. Aga hästi läheme siit edasi, kuidas siiski saavad need programmid, mis hakkavad looma inimese ja masside jaoks reaalsust.
Läheme selle teemaga ikka sinna vandenõuteooriate valdkonda. Me teame, et CIA on loonud MK Ultra ehk meeletekontrollimise programmi aga sellel programmil on veel nii mitmeidki peidetud osasid. Progammide sisestamine inimese alatedvusesse pole mingi mustkunst. Täna on see eriti lihtne: läbi igasuguse ekraani toimib see nagu valatult aga selleks on olemas ka veel teisi meetodeid. Näiteks on võimalik sisestada tulevikuloomise programme unes. Kes on vaadanud filmi “Inception”, peaosas Leonardo DiCaprioga, teab, et see on täiesti tehtav. Aga viimased aastakümned on selleks kasutatud ka ühte teist ühiskonnas olulist vahendit. Kes “Ava Oma Silmad” vol.1 seminaril käis, teab millest ma räägin. Hiljem mõistsin, et see oli ka üks olulistest põhjustest, miks farmaatsiaguru hr. Linnamäe omanduses oleva ajalehe Postimees ajakirjanik seminari väisas ja sellest loo tegi. Naeruvääristamine on olnud alati üks süsteemi tööriistadest aga minu jaoks on see alati märk sellest, et ma olen millelegi väga olulisele pihta saanud.
Aga tuleme tagasi korraks siis meie tuleviku loomise programmide juurde. Julgen täna väita ka seda, et meie veri kannab suguvõsa liinipidi tugevalt neid “tuleviku” ja reaalsuse loomise programme. Perekonnas korduvad tihti samad mustrid, nii emade ja tütarde, kui ka isade ja poegade vahel. Seda, et veri kannab infot, tean ma ammu. Sellepärast ei tohiks kunagi anda verd ega lubada endale teha vereülekannet, kui ei ole elu ja surma küsimus. Ehk siis erinevatel ajastutel on tegelikult kasutatud erinevaid meetodeid selleks, et nn programme inimestesse sisestada, mis looksid siis inimeste jaoks “okupantidele” sobivat kannatuste maailma. Sõjad, haigused, vaesus ja valu ning hirm. See on see millest tänane maailm on valdavalt koosnenud. Aga mul on häid uudiseid, me oleme liikunud uude ajastuse. Jaa, ma tean, seda räägitakse kogu aeg ja igalpool aga mida see tegelikult tähendab. Seega nagu ma eile kirjutasin: sa ei saa siin elus mitte seda, mida sa väärt oled, vaid hoopis seda, milliseid programme sinu alateadvus kannab. Programmid aga liiguvad suguvõsas edasi igasse põlvkonda, kuni keegi kuskil ärkab ja hakkab looma muutuseid.
Minu jaoks tähendas see näiteks seda, et ma jõudsin oma teekonnal kohta, kus ma nägin ära oma peidetud seksuaalse väärkohtlemise teema ja tänu selle nägemisele, sain tagasi suure osa oma väest. Ma ei kandnud enam sellises mahus häbi ega süütunnet, vaid sain aru, et ka see oli programm, mis oli tugevalt loonud minu reaalsust. Olen juba mitmeid kuid teinud tööd naistega ja väga paljudel naistel on peidetud seksuaalse väärekohtlemise trauma ja kui nad selle mälestuse ise teraapias üles leiavad ja saavad ka teada, kes see oli, siis vabaneb neist meeletu kogus eluenergiat. Sest see, mida üks keha ja teadvus peavad koos tegema, et seda mälestust hoida peidetuna on väga raske. Selle kõige allasurumine nõuab meilt igapäev maksimumi. Tõsi, see on meie kaitsereaktsioon, meid kaitsta selle mälestuse eest, mis meiega juhtus aga kuni me ei mäleta, ei saa me ka päriselt elada. Selline kogemus lõhub inimese ära läbi kõikide tasandite. Kirjutan sellest teemast ja oma avastustest veel täiesti erladi blogi lähiajal.
Aga kui nüüd võtta nii, et et tegelikkuses pole olemas mingit karmat, vaid programmid, mis läbi nn “mustamaagia” meil siin seda ilmaruumi loovad, siis see on ikka väga vabastav tunne. Kuna meisse sisestatud programmid on “sünteetilised” ehk pole elavad ja ei kuulu meie pärisolemuse juurde, siis on nad meie sees ka tuvastatavad. Kui need aga muutuvad meile nähtavaks, ehk, kui ma need tuvastan, siis nad kaotavad jõu minu üle ja lahustuvad. Kuni nad on peidus, on nad need kollid voodi all, kes loovad hirmu. Aga, kui sa paned “toas tule põlema” ehk hakkad läbinägema kõiki neid programme, mis su reaalsust täna loovad, siis sa saad neid hakata kergusega muutma. Meil on loodud kunstreaalsus, sünteetiliste programmidega.
On uute alguste aeg, mida valid sina täna siit edasi kogeda? Meie vabatahe, hakkab järjest rohkem aktiveeruma ja lause, et “kõik on võimalik”, saab järjest enam võimalikuks. Mida rohkematest hirmukihtidest sa hakkad läbikukkuma, mida rohkem sa hakkad väljendama oma tõde, seda paremaks hakkab muutuma sinu reaalsus. Sinu alateadvus on lihtsalt üks masin, kus on vaja hooldus ära teha ja kuhu on vaja uued programmid sisestada. Üks lihtsamaid viise seda teha on muideks kasutada juhendatud meditatsioone. Aga neid tuleks teha järjepidevalt ja teema teema haaval ettevõtta need asjad, mida soovid oma elus muuta. Neid, kes juhendatud meditatsioone teevad on siin Maarjamaal mitmeid. Sina saad endale valida nende hulgast sobiva.
Kõigesse, mida sa soovid elus saavutada, siis on sinna vaja panustada oma eluenergiat. Kui seda teha õigetel viisidel, siis see hakkab ka tooma tulemust. Ja, kui samal ajal vaadata enda sees olevaid programme, mis loovad sulle mittesobivat reaalsust, siis hakka seda ise uueks looma. Ja loomulik
Minul on samuti loodud äpp juhendatud meditatsioonidega, kus on olemas palju erinevaid praktikaid oma reaalsuse muutmiseks. Elu on teekond ja iga kogemus sellel on omamoodi väärtuslik, kuid siiani on meie eluteed loodud meie eest. Kui sa täna saaksid siit sellest hetkest uuesti valida, siis millist elu sa looma hakkaksid?
Armastusega,
Katrin
Minu juhendatud meditatsioonipraktikate teemad leiad siit:
