Saame tuttavaks
– minu lugu
Katrin Lucas
Tere, mina olen Katrin ja mul on rõõm sinuga siin kohtuda. Minu enesearengu lugu saab alguse juba varajastest 20ndatest. Minu noorusaastad olid keerulised. Suhe vanematega oli alati konfliktne ja nii lahkusin ma kodust juba 15-aastasena suhtesse ja kokku elama endast 10 aastat vanema mehega. Meie suhe kestis samuti 10 aastat ja oli täis nii emotsionaalset, kui füüsilist vägivalda. Mina hakkasin oma tunnete summutamiseks tarbima alkoholi, narkootikume ja samuti oli mul väga palju seksuaalpartnereid. Kuid elul on omad viisid meid õpetada ja siis kui ma olin umbes 20-aastane, sai autoõnnetuses surma minu väga hea sõber. See sündmus pani ka mind teistmoodi elule vaatama, loobusin alkoholist ja ka mõnuainetest pikaks ajaks. Õppisin selleks ajaks õigusteadust Akadeemia Nord erakoolis ja olen õigusteaduste magister. Töötasin ka kuni oma 30nda eluaastani äriõiguse konsultant/juristina.
Minu vanemad hakkasid samal ajal tegelema vaimset laadi enesearenguga ja kutsusid ka mind sellele teekonnale kaasa. Sealt saigi hakata avastama vaimset maailma. Ühe kõige suurema muutuse minu ellu tõi Peep Vainu „Saavutama Õppimine“ koolitus, kus hakkasin arusaama manifesteerimise ja loomise võimalustest, ning hakkasin teadvustama selle maailma energeetilist olemust.
Järgmine suur muutus tekkis minus 20ndate eluaastate lõpus, kui minu lapsed olid väga väikesed, ning paarisuhe nende isaga oli jõudnud karile. Sellel eluperioodil avastasin enda jaoks Tantra koolitused ja tundsin, et need õpetused on midagi, mida oma sisemuses olen teadnud juba ammu. Tundsin, et juristi töö ei ole mulle enam rahuldust pakkuv ja soovisin oma eluga peale hakata midagi sellist, mis aitaks inimestel olla vabad ja õnnelikud. See soov viis minda Taisse Agama joogakooli, kus ma õppisin nii jooga-, kui ka lõpuks Tantra õpetajaks. Sealt algas minu uus teekond, mida olengi käinud viimased 10 aastat.
Kui aasta aastalt tegelesin pidevalt enda arendamisega ja nii hakkas järjest enam avanema ka minu teadvus. Hakkasin nägema ja mõistma asju, mis silmale nähtamatud. Nägin läbi paljudest spirituaalse maailma kihtidest ja nendest pettustest, mida seal läbi viiakse. Mõsitsin lõkse, milles inimesed kinni on selles maises reaalsuses ja hakkasin järjest enam ihkama olla tõeliselt vaba, kõikidest kannatustest ja mõistma täielikult selle reaalsuse toimimise põhimõtteid. Igapäev on minu jaoks teekond sellele järjest lähemale.
Minu kõige suuremateks õpetajateks on kindlasti olnud minu partnerid. Igaüks neist on mul aidanud kogeda mind ennast lõpututel viisidel. Ja samuti on nad mind õpetanud ennast armastama ja väärtustama järjest rohkem.
Hakkasin mõistma miks me tõmbame ligi teatud tüüpi partnereid ja miks me kordame neid mustreid. See maailma hakkas mind järjest enam huvitama ja sukeldusin selle sügavustesse. Kui ma olin 34-aastane siis jõudsin oma abielus punkti, kus ma tundsin, et „parem õudne lõpp, kui lõputa õudus“. Lahkusin sellest abielust ja sealt algas 4 aastane intensiivne enesearengu teekond, mis oli minu jaoks täielikuks uueks alguseks. Need 4 aastat on olnud minu elu ühed kõige ilusamad aastad, sest julgesin esimest korda elus olla üksinda ja pühenduda täielikult iseendale.
38-aastaselt kohtasin oma praegust abikaasat ja paar aastat hiljem sündis meile meie armas tütar. Tema hakkas mulle õpetama seda, mida tähendab päriselt olla ema. Kuidas isetult lapsele pühenduda ja mida tähendab olla teadlik lapsevanem. Meie tütar sündis kodus, ta ei ole siiani käinud arsti juures ja tema kasvatuses oleme abikaasaga valinud täiesti teistsuguse teekonna, kui oma eelmiste lastega. Kahepeale kokku on meil 6 last, kellest neli on kasvamas koos meiega.
Minu enesearengu teekond on mul võimaldanud endas luua suuri muutuseid. Olen vabanenud armukadedusest, liigsest emotsionaalsusest, pidevast tülide tekitamise vajadusest. Olen igapäevaselt rahulik ja tunnen ennast hästi, ma ei kasuta ühtegi mõnuainet ja elan oma elu tervislikult ja harmooniliselt. Olen oma olemuselt muutunud kordades pehmemaks ja oskan ka teistel inimestel lubada rohkem olla nemad ise.
Ma usun, et meie teekond ei saa kunagi otsa. Ka mina õpin veel iga päev. Järjest rohkem üritan vaadata enda sisse ja leida neid kohti, mis mul veel vajavad tervendamist. Ja sellel teekonnal on mulle suurepäraseks õpetajaks minu abikaasa. Usun, et meie suurim ülesanne on võtta täielik vastutus kogu oma maise kogemuse eest ja mõista, et meie „reaalsus“ on meie alateadvuse projektsioon meie elu „kinolinal“. Ehk kui ma saan teadlikuks nendest automaatsetest programmidest, mis minu alateadvuses pidevalt jooksevad, tekib mul ka ruum nende muutmiseks ja uute „reaalsuste“ loomiseks igas hetkes.
Olen käinud läbi pika teekonna ja õppinud ja näinud paljut. Olen valmis ka olema sinule teejuhiks sellel teekonnal, kui see sind kõnetab.
