Alates sügisesest pööripäevast (14.oktoober), oleme me inimkonnana sisenenud ühte väga olulisse ajastusse ja kuni kevadeni saame me suures pildis tegeleda inimolemise kõige suurema kitsaskoha ehk hirmuga. Hirm selles vormis, mida me täna kogeme ei ole inimloomuse loomulik osa, vaid programm, mis läbi lapsepõlve traumade on moonutatult tehtud nii suureks, et ta halvab kogu meie eksistentsi. Mille ees meil siis see surm hirm on? Eks ikka valdavalt kannatuste ja valu ning häbi ees. Läbi nende kolme hoitakse inimkonda suuresti kontrolli all ja inimese 4 kõige pühamat sünniõigust, on meie jaoks tehtud kättesaamatuks. Aga nii huvitav, kui see ka ei ole, siis kõikidest nendest pühadest sünniõigustest hoiab meid eemale seesama üks ja ainus: hirm. Me ei suuda lõdvestuda elusse, me ei suuda usaldada ja elada elu oma täispotentsiaalis, sest me kardame paaniliselt elu ennast. Ja me kardame surma, mis tegelikkuses on samuti illusioon.
Juba mõned kuud tagasi hakkasin nägema väljaliselt pilti, kus mulle kogu aeg hakati näitama magneesiumit. Olen enne ka elus magneesiumit võtnud aga teadsin, et seekord ei näidata mulle neid tavalisi magneesiumi kaplseid, mida igapool müüakse, vaid selleks, et meie sees saak hakata toimuma tõelised muutused, vajame ühte väga erilist ja võimsat toodet. Ja nii tuligi minu juurde natukese ajapärast ReMag vedelmagneesium. Ma ütlen kohe ära, et ma ei tee sellele tootele reklaami, sest ma saan sealt raha, vaid sellepärast, et see on praeguses eluhetkes meie, kui inimeste jaoks väga oluline toetus sellel ärkamise teekonnal.
Selleks, et me saaksime hakata lõdvestuma ja elu usaldama, ning kogema vaimuühendust ja tundma ennast läbi selle elus turvaliselt, on meil vaja hakata haldama oma hirmu tasandit. Ütlesin ühel oma viimasel webinaril, et meid hoitakse ajaliselt nihkes ehk eemal kõigest sellest, mis kuulub päriselt meile, meie pühadest sünniõigustest. Ajanihe saab toimuda ainult sellepärast, et meie sagedus on tänu pidevale hirmu ja ärevuse foonile madal ja see, mis kuulub päriselt meile, asub teises sagedusribas. Kõik see, mis hoiab hirmufooni üleval, hoiab ka meid all.
Ehk siis inimese vaimne ärkamine ja tema teadvuse avardumine ning kõikide võimete avaldumine saab toimuda ainult siis, kui tekib sügav lõdvestumine ja täielik kohalolu. Sellel hetkel hakkad läbi erinevate sageduskihtide ülestõusma nagu liftiga. Meil siin Eestis on tohutult kõge potentsiaal praegu selleks muutuseks aga samal ajal tehakse väljastpoolt vastu neid tegevusi, mis viivad meid täpselt vastupidises suunas, ehk veel suuremasse kokkutõmbumisse. Külm ehk talv ja pimedus paneb meid kokkutõmbama. Kui me nüüd peame veel lisaks muretsema sellepärast, et kas me saame endale lubada sooja tuba ja täis kõhtu, ning sõita mugavalt autoga ringi, puhkustest päikese all rääkimata, tõmbab inimene täielikult ennast krampi. Mida rohkem on inimesi krambis, seda suurem kramp on ühisväljas. Nüüd aga jõuamegi magneesiumini.
Kuna meie ümber on rohkelt kõiki neid asju, mis hoiavad meie ärevusefooni kõrgel, ei saagi lõdvestust toimuda. Hommik algab kehas kortisooli (hirmuhormooni) tootmisega, mille peale juuakse kohvi ja tõmmatakse hirm veelgi rohkem üles. Seejärel loetakse uudiseid, mis tõstab hirmutaset veelgi. Haaratakse kätte nutiseadmed ja ollakse tugevas wifi kiirguse sees. Ja nii me kulgeme läbi oma päeva pidevas hirmus ja ärevuses, ilma võimaluseta päriselt lõdvestuda. Ainus võimalus selles keskkonnas lõdvestuda oleks minna metsa elama ja eralduda ühiskonnast aga see pole kõigile võimalik või sobiv lahendus. Ja nüüd tulebki meile appi vedel magneesium. Alustades vaikselt selle joomist koos veega ja tõstes endale sobivas tempos neid koguseid, saame me hakata päriselt lõdevstuma. Pea läheb selgeks, hakkame elu nägema ja tajuma teistmoodi, hirmud saavad nähtavaks. Kiirgus ei mõjuta meie väljasid enam nii tugevalt.
Minu armas sõber ja minu poeg tegid ühel õhtul veel ühe toreda katse, sõber tegi ees ja poeg proovis järgi: võtsid enne magamaminekut koos klaasiveega ühe korraliku sortsu magneesiumit ka sisse. Mõlemad said kogeda mida mina nimetaks vaimutasandi ühenduse kogemuseks. Kumbki sai esitada enne uinumist oma soovid ja need ka siis täitusid. sai kehavälise astraalrännaku osaliseks ja teine sai 2 soovi. Sõber ütles samuti, et see info, mida teisel sagedusel näidati hõlmas teadmiseid sellest, et me ei saa kogeda asju just sellepärast, et meil on hirm. Nii, et kes julgeb, proovib järgi. Mingit kindlat kogust ei oska ma öelda, mis klaasi valati aga pudelist üks sorts. Ja seedimisega ei tekkinud samuti hommikul mingeid probleeme.
Hirmus elamine moonutab tugevalt meie pilti “reaalsusest”. Me ei saa hakkama ühegi olulise valdkonnaga meie elus. Suhted ei toimi, raha ei voola ja pidevalt tundub, et selleks, et elada rahuldustpakkuvat elu, peab tohutult pingutama, kui tegelikkuses on täpselt vastupidi. Mida rohkem me suudame elusse lõdvestuda, seda paremini kõik voolama hakkab, sest meie hirmufoon hoiab kogu energialiikumise blokeerituna. Kõik see, mida me soovime, lihtsalt ei saa meieni jõuda. Seega me ei pea mitte tegelema manifesteerimisega, vaid hoopis lõdvestumisega. Me näeme, et kõik inimesed meie ümber soovivad meile halba, me ei usalda iseennast ega teisi. Ja see on ka suhetes üheks suurimas tülide allikaks. Me kogeme ennast ebaturvaliselt teatud hetkedel, sest hirm tuleb esile ja esimene reaktsioon on inimesel siis lapsepõlves selgeks õpitud traumareaktsioon: kas võitle, põgene, tardu või väldi. Või kooslus kahest reaktsioonist. Ja nii me siis kulgeme, ühest kannatusest teise. Aga kui me oleme lõdvestunud ja ilma hirmuta, siis ei saa meie kehas ega ka meie energiaväljas enam elada parasiitlikud organismid, sest magneesium annab sügava lõdvestuse meele- ja kehatasandil, ning ühtlasi ka puhastab meid. Siis saavad hakata ärakaduma ka meie reaktsioonid, sest meilt ei saa enam energiat võtta.
Hirmu saab hakata haldama ainult läbi täieliku kohalolu. Kui me reageerime läbi hirmu reaktsiooni, siis me läheme endast välja. Sellepärast viiaksegi meid kogu aeg läbi väliste impulsside pidevasse reaktsiooni, et läheksime endast välja ja oleksime hirmus. Hirmu ei saa alguses alla suruda, vaid tema kohalolu saame tunnistada, kuid valida sellega enam mitte kaasa minna. Meie meistritasandi eksam hõlmab endast siinse kehastuse suurimat õppetundi: alistudes armastusele ja elule ka siis, kui me ei tunne ennast turvaliselt. Ehk kui sa hakkad hirmule silma vaatama ja suudad temaga vastakuti seista, ilma, et sa ennast kokkutõmbaksid ja läheksid kaasa oma hirmureaktsioonidega, siis saad sa alles hakata lõdvestuma ja avanema armastusele. Kõik, mida meie hing ihkab kogeda on tõesti teisel poole hirmu. Aga hirm seisab meie teekonnal kaksiratsi ees.
Hirm hoiab meie teadvust avardumast ja meie aju ei tööta oma täisvõimsusel. Kui me lõdvestume, hakkavad taastuma meie neuronite ühendused ja meie aju saab hakata liikuma oma täispotentsiaali suunas. Samuti taastub ühendus kahe ajupoolkera vahel, sest kortisool lõhub seda tugevalt. Nii saame me iseendas toimida tervikuna. Kui kahe ajupoolkera vahel ei ole korralikku info liikumist, oleme meie ka piiratud kapasiteediga. Selgeltnägemine, teadmine, kuulmine, nägemine on vaid mõned meie loomulikkudest võimetest aga tänu hirmule ei saa need avalduda.
Sellepärast on kogu meie muld kurnatud ja meie toidud tühjad, sest me ei saa seda energiat, mida me eluks vajame toidust. Läbi selle on jälle häiritud meie turvatunne ning tihti muutume tänu täitmatusele ja hirmule ise energiaparasiitideks, kurnates oma sõpru ja lähedasi.
Minu taotlus alates tänasest: Lõdvestun igas hetkes elusse. Elu on minu jaoks alati turvaline ja olen igas hetkes iseendaga täielikus ühenduses. Kõik voolab minu juurde kergusega. Olen hoitud, toetatud, armastatud ja kantud!
Järgmine kord kirjutan pikemalt turvatundest ja hirmust, et hakkasime mõistma seda tasandit veel sügavamalt.
Armatusega,
Katrin
Vaata ka podcasti, mille tegime eelmisel nädalal Ivariga ja rääkisime sellest tõeliselt vägevast magneesiumist. Muide, ma ei tee sellele tootele reklaami sellepärast, et mulle selle eest makstakse, vaid sellepärast, et see on toonud minu ellu suure muutuse.
