fbpx

EST
ENG

Kas

Kas Kõik on Tõesti nii Nagu Peab

Aprillikuu on minu jaoks olnud huvitav kuu – intensiivne, võimas ja samas kohati keeruline.Tundsin, et sügavalt sisemusest kerkis esile palju erinevaid teemasid ja nende teemadega seoses sain enda jaoks tehtud ühe korraliku puhastuse, mis juba ammu vaja tegemist. Aga mulle tundub, et selle puhastusprotsessi käigus sain ma jälile millelegi väga olulisele, nimelt sellele, miks me ühiskonnana oleme jõudnud sellesse kohta, kus me praegu oleme. Peale seda kui 2020 aastal algas 2 aastat kestev koroona “pandeemia”, on maailm tundmatuseni muutunud. Valitseva süsteemi plaan on viia inimkond üle Uuele Maailmakorrale, mille loosungiks on –  “Sa Ei Oma Midagi ja Sa Oled Õnnelik”.  Nagu näha on Eestis see plaan peale viimaseid valimisi sajaga käiku lastud. Tegelikkuses on seda plaani muditud juba  ammu ning eeltööd selleks on tehtud juba vähemalt 10 aastat.

Koroona ajal pidid paljud inimesed oma ärid sulgema ning kaotasid oma elutöö. Kohe, kui lõppes koroona, algas Ukraina sõda. Seoses sõjaga hakati tõstma hindasid, inimeste ellujäämiseks vajalikkudes valdkondades – elekter, gaas, kütus ja toiduained. Süü kogu hinnatõusu eest lükatakse muidugi sõja kaela, sest sanktsioonid, mis kehtestatud Venemaale, viisid ju hinnatõusuni eks? Tegelikult mitte. Kõike tuuakse Venemaalt edasi  nii nagu vaja, ainult, et suurema ringiga, ainult, et  lõppkasutaja maksab selle nüüd kõik kinni. Mõndade toodete hinnatõus on olnud lausa 100% ja rohkemgi. Kui ma eelmisel aastal ostsin WC paberit 4.70 eest, siis täna ostan ma seda 9.99 eest. Turul maksavad tomatid talvel 9.90 kilo. Keskpangad on jõudsalt intresse tõstnud, seega on suurenenud nii laenu, kui liisingumaksed. Kuna pea kogu ühiskond elab võlgu, siis tähendab see seda,et inimese maksekoormus on tõusnud meeletult. Ja mis siis saab, kui enam maksta ei jõua? Siis hakatakse sinu vara realiseerima ja ühel hetkel oledki sa selles kohas, et sa ei oma mitte midagi. Aga seda ma ei oska sulle küll praegu öelda, et kas sa siis õnnelik ka oled.

 

Järgmise paari aastaga aga plaanitakse ka need inimesed, kes siiani veel ellujäänud samuti paljaks teha. Riik on kehtestanud alates järgmisest aastast maamaksu sellises summas, et ilmselt suudavad väga vähesed seda tasuma hakata. Seejärel kehtestatakse automaks, tõstetakse käibe- ja tulumaksu. Kui toiduainetel tõstetakse käibemaksu 2%, siis tegelikkuses tõuseb see kordades rohkem, sest käibemaks on ka veel seotud kõikide teenustega, mis seotud toidu müügiga ja selle poodi saamisega. Ilmselt on reaalne kuskil 10% tõus vähemalt. Tulumaksu kohapealt ma väga sõna ei võtaks, sest eraisiku tulumaks on nii, kui nii ebaseaduslik. Argo ja Evelin on seda aastaid rääkinud oma seminaridel ja isegi Donald Trump on seda avalikult välja öelnud. Lisaks maksutõusudele on Eestisse plaanid ehitada Tallinna Ringraudtee, mis mõjutab 140 000 maa- või koduomanikku. Seejärel laialdased NATO harjutusväljakud üle Eesti. Meie metsadest on vist vaevu 25% alles, kui sedagi, kui lennukist alla vaadata, Kallid kaasmaalased pilt on hapu…..

 

Aga nüüd jõuame asja poindini. Vaimses maailmas olevad inimesed ütlevad, et kõik on nii nagu peab. Mitte midagi ei pea tegema ja peame lihtsalt rahulikult istuma ja vaatama, kuidas meie silmade all meie ilus Eestimaa hävitatakse ja eestlane tehakse kodutuks ja varatuks. Ehk, kui tuleb sisse okupant, siis me ütleme, et kõik on täpselt nii nagu peab ja me ei tee mitte midagi selleks, et enda eest seista. Kirjutasin juba 2 aastat tagasi oma raamatus, et selleks, et inimesega midagi teha saaks, on vaja tema nõusolekut. Aga, kui inimene oma nõusolekut ei anna, ei ole kellelgi õigust talle midagi teha. Vaikimine on nõusolek. Mittemidagitegemine on nõusolek. Lihtsalt kõrvaltvaatamine, kuidas hävitatakse meie armsaid metsi ja maid on nõusolek.

 

Muutuse loomine ei käi läbi selle, et sa lähed valima. Valides kedagi teist, annad sa “oma hääle” talle, et ta saaks sinu eest 4 aastat rääkida. Sa annad “oma hääle” ära. Tegelikkuses ei räägi mitte keegi sinu huvide eest, vaid igaüks ajab ikka enda huve taga.

 

Vaimseid inimesi on õpetatud uskuma, et kõik on täpselt nii nagu peab ja headus võidab alati, sest seda ju näidatakse igas filmis eks. Aga huvitav, milla on see koht, kus me samaru, et kui me mitte midagi ei tee, siis me oleme kõik koos varsti teel “tapamajja” nagu lambakari. Kas siis on veel võimalust rongi pealt maha astuda ja öelda, et ei tänan, ma valin teistsuguse kogemuse. Lisaks on vaimses maailmas väga populaarne öelda, et ära keskendu negatiivsele, siis sa lood seda juurde. Ehk ma panen oma pea liiva alla ja lasen jällegi kõigel juhtuda.

 

Me oleme unustanud midagi väga olulist, meil on vägi ja kokkuhoides on meil jõud.Hakkame teineteist toetama, hoiame kokku ja läheme moto järgi, mis oli musketäridel:”Üks kõigi ja kõik ühe eest!

 

(Ja sellel ajal, kui ma seda artiklit kirjutan, hakkavad inimesed järsku minu raamatuid ostma. Vaatan abikaasale otsa ja ütlen, et mis siis nüüd lahti on läinud. Samal hetkel lähen midagi Facebookist otsima ja näen ühte artikli pealkirja, autoriks armas Amaryllis, kes tuntud, kui “Valguslapse Ema Päeviku” looja. Ja alles mõned päevad tagasi mõtlesin, et mis oleks siis, kui me vaimses maailmas hakkasime samuti teineteist toetama ja ka teiste loomingut jagama. Olen Amaryllise kõik raamatud läbi lugenud ja samuti kuulanud tema meditatsioone palju palju kordi. Ja nüüd kirjutas Amaryllis nii ilusa blogipostituse minu raamatu kohta. Olen sügavas tänus. Ehk siis universum annab meile  sama sõnumi – “Hoidke Kokku!”

 

Kõik ei ole nii nagu peab. On selline ütlus: “Jumal aitab seda, kes aitab iseennast”. Meil onaeg hakata aitama iseennast ja teineteist,  ning siis saab hakata tekkima muutus meie jaoks positiivses suunas. Pimedusele tuleb valgust peale lasta, et pimedus hakkaks kaduma. Kui me oleme uue ajastu koidikul, siis igal koidikul hakkab päike ka valgustama ööpimedust, et uus päev saaks alata. Nii on ka meie kohus lasta pimedusele peale valgust.

 

Minu viimaste nädalate protsess oli lasta valgust nendele pimedatele kohtadele, kus ma tundsin, et inimesed, kes esitlevad ennast “heade haldjatena”, seda tegelikkuses ei olnud. Tuues enda kogemused valguse kätte ehk avalikuks, sain pahameele osaliseks osade inimeste poolt, kes arvasid, et ma ei tohiks ja ei peaks oma kogemust selliselt jagama. Ja nii me jätkuvalt usumegi, et peame kõike negatiivset hoidma endale ja sellest mitte rääkima, justkui siis saaks kõik lahendatud.

 

Kirjutasin ühel päeval postituse ühest moemogulist, kes vägistas aastakümneid naisi ja lapsi. Üks naine ütles palju aastaid hiljem, et kui ta vaid oleks varem suu lahti teinud, siis ilmselt oleksid paljud naised ja lapsed sellest kogemusest pääsenud. Nii, et kui keegi on persevest (pardon my french), siis ma seda edaspidi ka väljendan ja kui ma tunnen, et mingi asi pole õige, siis ma sellest ka kirjutan. Inimesed tulevad mulle vahel rääkima, et käisin selle ja selle vaimse õpetaja juures õppimas ja ma siis küsin, et aga ta ju suitsetab ja käitub inimestega väga üleolevalt ning alandab oma õpilasi, et kas see on siis sinu meelest okei? Seejärel tuleb mulle vastuseks terve hulk selgitus, miks too õpetaja nii käitub. Sorry, siin ei ole ühtegi vabandust  – ta ei ole hea inimene ja rohkem pole siin midagi rääkida.

On tõesti korrastuse ja puhastuse aasta ja seda jätkub veel pikalt. Sulle armas lugeja soovin ilusat kevadet ja ilmselt hakkame nüüd siin blogis tihedamini jälle kohtuma.

 

Armastusega,

 

Katrin

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga