On 2023 aasta eelviimane päev. Istun õhtul oma kabinetis ja vaatan tagasi selle vägeva aasta peale. On natuke uskumatu, mida kõike ma selle aastaga olen jõudnud. Leidsin ka hiljuti üles oma eelmisel vana-aasta õhtul kirja pandud loomise nimekirja ja väga palju oli sealt täide läinud. Need asjad, mis veel ei läinud täide, ootavad sellel aastal tegemist.
Aasta alguses sain valmis oma isikliku meditatsiooniäpiga ja lasin teha uue proffesionaalse kodulehe, kuhu ma koondasin kokku kõik oma loomingu. Kui koduleht valmis sai, oli seda nii ilus vaadata, et kui palju ma viimaste aastatega olen tegelikult jõudnud teha. Uued seminarid, millega alustasin suve lõpus, on saanud millekski püsivaks, sest praegu saan järjepidevalt uusi teadmisi, mida teiega jagada, et oleksime juhatatud sellel uuel eluteel. Ma tean, et ma pole kõigi jaoks aga need, kes tunnevad, et minuga haakuvad, siis mul on suur rõõm teie jaoks olemas olla. Samuti sai lõpuks loodud esimene ehe, millest olin juba unistanud palju aastaid. Ehk sellel aastal hakkasid juba paljud unistused täide minema.
Suve teises pooles kogetud sügav puhastuse ja korrastuse protsess, avas veel täiesti uusi dimensioone minu teadvuses. Tundsin, nagu oleksin uuesti sündinud. Nii palju võimatut, sai järsku võimalikuks. Takistused hakkasid teelt kaduma ja tekkis eluvool, mida olin juba kaua igatsenud. Minu töö sai uue suuna. Lasin lahti sellest, mis enam ei teeninud ja mis oli oma aja ära elanud ja astusin teekonnale, millele mind juhatati.
Üks teraapia klient ütles mulle armsalt: “Katrin, sa oled hingede päästja”. Sellel hetkel tundus see armsa komplimendina aga alles paar päeva tagasi hakkasin nägema, kuidas meie hinged on tõepoolest vangis. Selleks, et saaksime käia oma eluteed ja teha neid asju, milleks me siia tulime, vajame oma hingeenergiat ja hingeessentsi ning ühendust oma vaimuga. Tõeline püha kolmainsus oleme meie oma Vaim, Hing ja Keha koosluses. Meie hinged on tõepoolest vangis läbi erinevate elude aga nüüd on aeg nad vabaks lasta. Ja see töö ootab meid uuel aastal alles ees.
Kui ma oma hinge ja vaimu sain vabaks anda ja nendega uuesti ühenduse luua, hakkasidki elus paljud asjad, mis enne justkui paisu taga kinni olid voolama. Inimene on üks eriline looming selles kaunis universumis. Aga selleks, et seda mõista, peame me hakkama ennast nägema nendena, kes me päriselt oleme. Ja enne seda, on meie ülesandeks ennast vastu võtta ehk hakata tingimusteta armastama.
Meil ei ole vaja endas mitte midagi muuta või tervendada, et saaksime ennast armastada. Meid tahetakse kogu aeg uskuma panna, et me peame midagi muutma või tervendama. Jah, me võime seda teha, kui tunneme selleks ise soovi ja vajadust aga samuti peame me ennast akstepteerima tervikuna. Ei saa aktsepteerida enda juures ainult ilusat ja head, vaid ka meie varjupool vajab vastu võtmist. Ja ma olengi täpselt selline nagu ma olen, sest kõik minu elukogemused on mind selliseks vorminud. Ja ma olen täiuslik oma ebatäiuses. Oleme siin kogemas inimeksistentsi kõiki tahke ja see kogemus on vahel raske ja vahel kerge. Vahel palju rõõmu ja teistel hetkedel palju valu toob. Olen hakanud elu järjest rohkem armastama. Mulle meeldivad väga sisemaailma arenguprotsessid ja mulle meeldib väga avastada selle universumi nähtamatut poolt. Olen suures põnevuses uue aasta ees, et mida kõike vägevat see meile toob. Tunnengi, et sellel aastal olen tõusnud fööniksina tuhast ja astunud järgmisesse etappi oma eluteel. Olen siiras tänus kõikide kaasrändajate eest ja tänan kõiki, kelle jaoks mina olen saanud olemas olla, et nemad saaksid oma eluteel uued sammud astuda.
Nagu ma olen korduvalt öelnud, oli see aasta korrastuse ja puhastuse aasta ehk ettevalmistus 2024 aastaks, mis loob paljudele enneolematud võimalused. Uus aasta on armastusse naasmise aasta. Hakka siis kõigepealt armastama iseennast ja julge valida ennast. Ja nii kummaline, kui see ka pole, on see paljudele väga keeruline ülesanne. Nad ei teagi tihti, mida see tähendab, et nad võivad hakata valima iseennast. Ja, kui sina hakkad valima iseennast, siis hakkab ka maailm sinu ümber sind valima.
Tulgu meie loomine järgmisel aastal veelgi vägevam ja veelgi suurem. Liigume armastuse suunas aga lubame ka hirmul ja valul olla, sest nad on samuti osad inimeseks olemise kogemusest. Kõike, mida me hakkame armastama, laseme me vabaks. Kõike mida väldime ja kardame, hoiame me kinni. Küsigi nüüd endalt, mis on need asjad, olukorrad, inimesed või kogemused, mis mind siiani kinni hoiavad? Ja vaata, mis juhtub siis, kui sa hakkad neid kõiki armastama ja akstsepteerima? Kuidas saab sinu kogemus siis hakata muutuma?
Õpin armastama ennast ja elu ja kõike ja kõiki endaa ümber kogu selle täiuslikkuses ja ebatäiuslikkuses. Uue aasta motoks saab võtta prantslaste väljendi:” C’est La Vie”!. Tegelikult on elu ilus ja nendel hetkedel, kui meile tundub, et elu pole ilus, siis ka neid hetki saame armastada ja peale seda saame muuta oma vaatenurka.
Soovin kõikidele lugejatele kaunist aasta-lõppu ja kõige imelisemat uue algust! Peatsete kohtumisteni!
Armastusega,
Katrin
