fbpx

EST
ENG

pexels-thiago-matos-2123780

Kuidas Olla Suhtes Iseendaga

Küsisin eile oma Instagrami konto jälgijatelt, et kas neil on mulle mõni küsimus paarisuhete kohta. Üks küsimus, mis tuli oli pikem ning sellele lühidalt vastata oleks keeruline. Samas usun, et see on teema, mis nii mõnelgi meist on mõttes. Seega kirjutangi siis täna sellel teemal pikema postituse, läbi iseenda kogemuse.

Pean tõdema, et üksiolemine oli miski mida ma vältisin oma elus pea 20 aastat. Alustasin oma esimest paarisuhet, mis kestis vahelduva eduga 10 aasta juba siis, kui olin vaevu 15 aastaseks saanud. Seejärel tulid mitmed erinevad suhted, illest ükski ei kestunud kauem, kui umbes 4 aastat. 2015 aastal sügisel olin saamas 35 aastaseks. Ehk minu seljataga oli 20 aastat suhteid, kus ma hüppasin ühest paarisuhtest teise, nagu ahv, kes ei julge ühest oksast enne lahti lasta, kui teine peos on. Vahel harva juhtus olema mõni lühike periood, kus ma olin üksinda. Ma isegi ei märganud, kui sõltuv ma olin suhtes olemisest. Vajasin seda nagu õhku ja kui mul seda parajasti polnud, siis panin kogu oma aja ja energia uue suhte leidmisele. Ainult, et igas suhtes kordus pidevalt üks ja seesama muster: peale mõnda kuud õnnelikku paarisuhet algasid tülid, arusaamatused, solvumised ja teineteisele haiget tegemised. Mulle tundus kogu aeg, et ma lihtsalt ei suuda leida seda head meest või, et ükski hea mees ei soovi mind. Uskusin, et häid mehi on lihtsalt nii vähe, et kõigile ei jagu ja vaatasin kadedusega neid naisi, kellel oli tõeliselt hea mees.

Ja nii jõudsingi ma oma teekonnaga 2015 aasta augustisse, kus ma sain aru, et nii ma enam edasi minna ei saa. Olin olnud abielus selleks hetkeks 3 aastat. Tegelikult oli mul see tunne juba hakanud 2014 aasta lõpust ja olin teinud mitmed samme selleks, et abielust välja astuda, kuid miski nagu kogu aeg ikka hoidis kinni. Kuni ma siis ühel päeval sain aru, et ma tõesti nii enam jätkata ei taha. Ma ei soovi suhteid, kus on pidevad tülid, frustratsioon, armukadedus, valetamised ja petmised. Kus pideva raskuse sisse, eksisid vahel ka mõned head hetked.

Alguses jätkasin seekord seda sama vana mustrit, lõpetasin oma abielu ja juba samal nädalal alustasin uut suhet. Kuid nii palju oli minu sees seekord muutunud, et mõistsin ühel hetkel, et selleks, et ma suudaksin välja kanda ühe väga hea suhte, pean ma kõigepealt tegema oma elus korraliku inventuuri ning otsa vaatama oma kõige suuremale hirmule: olla üksinda. Ja nii ma siis alustasin 2015 aasta oktoobris teekonda, õppimaks seda, kuidas olla iseendaga.

Tegelikult oli minu jaoks üksinda olemine sellel perioodil väga soodne. Materiaalselt polnud vaja millegi pärast muret tunda, sest tööd oli nii palju, et seda ei jõudnud ära teha. Oli sõpru, suhtlemist, reisimist ja palju huvitavaid inimesi minu elus. Ometigi oli see algus mulle raske. Olin ennast alati identifitseeerinud läbi suhte. Olin kellegi elukaaslane või abikaasa või tüdruksõber. Nüüd aga oli see kadnunud. Mäletan neid kordi, kus ärkasin öösel ülesse suure ärevuse ja hirmuga, ning mind valdas mõte, et äkki ma jäängi nüüd alatiseks üksi. Mis siis, kui ma ei leia endale mitte kunagi mitte kedagi? Mõistusega sain aru, et see on asjatu hirm, sest ma olin elus väga vähe üksinda olnud, kuid miski minu sisemuses rääkis midagi muud. See oli hirm, mille ma tavaliselt olin alati suutnud kuskile ära peita. Teadsin, et minu sees on olemas üks hääl, mis on ennegi öelnud mulle, et miks peaks keegi mind üldse armastama. Mul ei ole ju mitte midagi kellelgi tegelikult pakkuda.

Otsustasin, et on aeg teha oma elus üks korralik inventuur. Panin kirja kõik need asjad, mis mu elus ei toiminud ja jätsin tahaplaanile need, millega oli hästi. Siis vaatasin omakorda sellest nimekirjast üle need asjad, mis olid sellel hetkel kõige pakilisemad ja hakkasin nendega järjest tegelema. See oli pikk teekond, mille jooksul sain tunda korduvaid teste universumi poolt aga siiski pean ütlema, et see 4 aastat oli minu elus üks kõige ilusamaid aegu. Ma ei olnud enam lihtsalt kahe suhte vahepeal, vaid ma tõesti võtsin endale aja, et olla üksinda. Sellest neljast aastast olin 8 kuud ka täielkus tsölibaadis, et puhastada ennast ära kõikide oma eelmiste partnerite energiast, sest soovisin saada kontakti täielikult oma enda energiaga. Tahtsin teada, et milline on see tunne siis, kui ma ei ole enam mitte kellestki teisest mõjutatud.

Selle nelja aastaga muutus palju. Ma ei ole kunagi kartnud näiteks üksinda kinno minna aga selle ajaga õppisin tõeliselt nautima üksiolemist. Pean tunnistama, et peale seda aega on vajadus üksinda olla on mul tänasenigi väga suur. Pereelu ja väikese lapse kõrvalt ei ole seda üldse lihtne teha ja sellepärast ma tunnengi, et täna on minu jaoks see “pangakonto”-üksinda olemise konto, kõige tühjem. Kui tegime abikaasaga läbi minu uue paariteraapia praktika samme ja panime kirja seda, mis meile kummalegi on oluline, siis minul tuli esimeseks asjaks – aeg iseendale. Ja temal tuli – kvaliteetaeg koos minuga. Ja siis me olemegi dilemma ees, mina tahan üksi olla ja tema soovib minuga olla. Kui me neid asju nähtavaks ei tee ja omavahel sellistest asjadest sügavuti ei räägi, tekivadki paarisuhetesse tülid ja solvumised.

Aga tagasi üksinda olemise juurde. Võttes järjest ette need teemad, mis minu elus vajasid korrastamist, hakkasid asjad vaikselt kõik paika loksuma. Minu enda sisemusse hakkas järjest rohkem tulema rahu ja harmooniat ning see peegeldus automaatselt mulle tagasi ka minu eraelus. Hakkasin kohtuma hoopis teistsuguste inimestega, kui enne. Märkasin mehi, kes enne minus ei tekitanud mingeid tundeid ja nii aasta aastalt edasi jõudsingi ma tegelikult kohta, kus paarisuhtes olemine ei olnud enam vajadus, vaid ilus kingitus, kui see jälle tuli.

Iseendaga heas suhtes olemise võti on minu jaoks see, et ma hakkan ennast sügavuti analüüsima ja esitan endale küsimusi: miks mul on raske üksinda olla? Mida ma kardan? Milleks ma vajan suhet? Ja mida annab suhe juurde minu elule, mida mul praegu ei ole? Kas ma saan kogeda täisväärtuslikku eksistentsi ka siis, kui ma olen üksi? Ehk ma hakkan endale esitama küsimusi ja vastama neile, kas oma peas või kirjutama need teemad enda jaoks välja, et siis näha ja mõista neid mustreid, mis on minu sees. Ja siis püüan vaadata seda, kust need mustrid tulevad.

Kõik meie elus saab alguse meie lapsepõlvest. Selleks, et kogeda harmoonilisi suhteid nii iseenda, kui teistega, on kõigepealt vaja sellega rahu teha. Vahel on meie kogemused lapsena olnud väga rasked ja siis ongi vaja endale võtta aega, et need läbitöötada. Meie paarisuhe paneb meid tihti tundma täpselt neid samu asju, mida me lapsena kodus tundsime. Meie suhted kordavad lapsepõlve suhete mustreid vanematega ja seda just selleks, et täna, siin ja praegu need meile nähtavaks teha. Sest lapsena ei ole meil seda kohta, et neid suhteid muuta, sest me oleme oma vanematest sõltuvad aga täna oleme me täiskasvanud ja nüüd me saame luua muutuseid. Muutuste loomine käib ainult läbi iseenda.

Minu jaoks oli üksinda olemine otsus, sest paarisuhtes olemine läks alati lõpuks nii ebamugavaks, et “parem õudne lõpp, kui lõputa õudus”. Ja minu soovitus ehk täna olekski see, et võtta kätte üks paber ja pastakas ja istuda iseendaga maha. Pane kirja kõik see, mida sa siiani suhetes koged. Näiteks kogen: petmist, vägivalda, emotsionaalset kinnist partnerit jne. Ja siis mõtle, et kus on see koht sinu elus, kus sa paljusid neid samu asju oled juba enne kogenud. Mõtle ka sellele, et kuidas sa ise hakkad käituma paarisuhtes. Milliseks sa muutud oma kaaslase vastu siis, kui “mesinädalad” on läbisaanud. Ja kust tulevad sinu puhul need käitumismustrid, kust oled sa neid õppinud ja kes on sulle eeskujuks olnud.

Üksi olemise ajal saabki võtta endale eesmärgi, luua üks ilus ja harmooniline suhe ning õppida ennast päriselt sügavuti tundma. Kes ma olen siis, kui ma ei defineeri ennast läbi paarisuhte? Ehk loome korda ja rahu oma sisemuses, ning siis saabki olla heas suhtes iseendaga. Neid võimalusi, kuidas hakata täna endaga tööd tegema, on palju. Tuleb lihtsalt katsetada erinevaid asju ja leida üles need viisid, mis toimivad kõige paremini sinu jaoks.

Armastusega,

Katrin

 

Kui Sul on soov endaga sügavamalt tööd teha, siis suve lõpus on mul algamas 2 kursust:

Teadliku Seksuaalsuse Terapeudi Koolitus, mille kohta saad rohkem lugeda siit:

7 Sammu Harmoonilise Suhteni, mille kohta saad lugeda siit:

https://katrinlucas.com/7-sammu-harmoonilise-suhteni/

Lisaks on mul hiljuti ilmunud esimene eestikeelne juhendatud meditatsioonidega äp: PuhasValgus Meditatsioonid. Meditatsioonide kirjeldused leiad minu kodulehelt:

https://katrinlucas.com/puhasvalgus-app/

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga