Blogi

Lapsed….meie elu kõige suuremad õpetajad. Minu teekond emadusse algas 2ondate eluaastate keskel. Mulle sündis pea kaheaastase vahega nii poeg, kui tütar. Oma laste isaga olin kohtunud 4 kuud enne, kui ma esimest korda rasestusin ja selle ajaga olime tegelikult teineteist vaevu tundmaõppinud. Ma

Küsisin eile oma Instagrami konto jälgijatelt, et kas neil on mulle mõni küsimus paarisuhete kohta. Üks küsimus, mis tuli oli pikem ning sellele lühidalt vastata oleks keeruline. Samas usun, et see on teema, mis nii mõnelgi meist on mõttes. Seega kirjutangi siis täna

Ma olen sündinud eestlastes ema ja grusiinlastest/armeenlasest vanematele. Minu jaoks on alati olnud väga oluline perekond. Olen juba lapsest peale unistanud suurest ja kokkuhoidvast perekonnast. Grusiinlased ja armeenlased teatvasti on samuti väga suurte peretraditsioonidega ja väga kokkuhoidvad. Tihti elab mitu põlvkonda ka koos

Sa seisad üksinda keset elutuba. Teil on olnud elukaaslasega järjekordne tüli. Tegelikult sai kõik alguse üsna tühisest asjast. Sa olid valmistanud maitsva õhtusöögi, käisid poes ja turul, plaanisid seda juba mitu päeva ette ja ootasid oma partnerit õhinaga koju. Sa tahtsid teda üllatada.

Hetkel paljude inimeste jaoks keeruline aeg. On teadmatus kogu inimkonna saatuse pärast. Kuidas läheb elu edasi peale kriisi ja kui kaua see kriis veel kestab? Kas mul on pärast olemas töökoht, kas mul on olemas eluase ja kas ma saan omale süüa osta?

Aprillikuu on minu jaoks olnud huvitav kuu – intensiivne, võimas ja samas kohati keeruline.Tundsin, et sügavalt sisemusest kerkis esile palju erinevaid teemasid ja nende teemadega seoses sain enda jaoks tehtud ühe korraliku puhastuse, mis juba ammu vaja tegemist. Aga mulle tundub, et selle