Blogi

Elame ühel väga erilisel ja kaunil maal, millel elab rahvas, kes on väekad loojad. Kes on minu seminari esimesel osal käinud, teab seda, kes on see rahvas, kes elab siin maal ja milline on tema vägi. Aga see maa, kus me elame ei

Tere Armas! Mul on sulle täna väga oluline sõnum edasi anda. Inimkonnal on kätte jõudnud aeg, kus osadel inimestel on hakanud taastuma hingemälud ja läbi selle on võimalik olnud saada ligipääs oma DNA-s olevatele teadmistele. Rääkisin “Ava Oma Silmad” seminaril, et meil on

Viimastel päevadel on minu teadvusesse hakanud tulema lugu, millest järgmisel aastal saab täpselt 20 aastat. Teraapia, mis tegi nähtavaks minu peidetud trauma, teeb minu sees siiani tööd. Kiht kihi haaval tulevad nähtavaks need kogemused, mis on vorminud minust selle, kes ma täna olen.

Minu viimane blogipostitus  sai väga palju tähelepanu. Seda on lugenud juba pea 2000 inimest.  Oli palju neid, kes tundsid ka endas ära sarnase kogemuse tunnuseid. Kellel on mälestused ja kellel on sümptomid ja emotsioonid. Aga tõepoolest, see pole ainult minu lugu, vaid ka

Tegelikult, kui keegi oleks minult seda veel mõned päevad tagasi küsinud, oleksin vastanud täiesti kindlalt, et ma pole mitte kunagi elus kogenud seksuaalset väärkohtlemist. Ja mul polnud isegi mitte kõige vähematki aimdust sellest, kuigi terapeudina tean, et mul olid kõik sümptomid olemas. Aga

Olen oma teekonnal terapeudina ja ka oma isiklikes suhetes jõudnud arusaamisele, et peaaegu igaüks meist tuleb täiskasvanu ikka traumaga lapsepõlvest. Ja kuna meie paarisuhted on meie suurimad õpetajad ja parimad peeglid, siis peae suhte algusfaasi, hakkavad meie traumad tulema nähtavale. Inimese valukehad käivituvad,

Kui ma 5 aastat tagasi hakkasin oma tulevase abikaasaga lähedamalt suhtlema, siis minu armas sõbranna ütles, et sellest mehest võib saada väga hea mees ühel päeval kellelegi. Sellel ajal me veel suhtes ei olnud, kuid hakkasime vaikselt teineteist tundma õppima. Kuna tema elas Hollandis

Lapsed….meie elu kõige suuremad õpetajad. Minu teekond emadusse algas 2ondate eluaastate keskel. Mulle sündis pea kaheaastase vahega nii poeg, kui tütar. Oma laste isaga olin kohtunud 4 kuud enne, kui ma esimest korda rasestusin ja selle ajaga olime tegelikult teineteist vaevu tundmaõppinud. Ma

Küsisin eile oma Instagrami konto jälgijatelt, et kas neil on mulle mõni küsimus paarisuhete kohta. Üks küsimus, mis tuli oli pikem ning sellele lühidalt vastata oleks keeruline. Samas usun, et see on teema, mis nii mõnelgi meist on mõttes. Seega kirjutangi siis täna

Ma olen sündinud eestlastes ema ja grusiinlastest/armeenlasest vanematele. Minu jaoks on alati olnud väga oluline perekond. Olen juba lapsest peale unistanud suurest ja kokkuhoidvast perekonnast. Grusiinlased ja armeenlased teatvasti on samuti väga suurte peretraditsioonidega ja väga kokkuhoidvad. Tihti elab mitu põlvkonda ka koos